You've got another thing comin'

Teisipäeva õhtul, pärast trenni sõitsin tanklasse. Otsustasin, et kui Statoil müüb Judas Priesti piletit, siis ostan. Müüs. Ostsin.
Seadsin sammud eile õhtul siis oma esimesele rokk-kontserdile Saku Suurhallis. Millalgi peale kella 7-t jõudsin kohale, vaatasin, et inimesi nagu üldse ei ole... et nagu wtf?? Et kas olen päevad sassi ajanud või midagi. Halli kõrval seisev parkla turva rahustas mu maha, kui ütles, et kontserdi ajal on seal parkimine 25.-
Soojendas Sergei Abolõmovi Bänd. Mussi nad tegid, aga mitte ühestki sõnast ei saanud aru. Mingi võõras keel oli vist. Lõpulooks oli cover, mille isegi ära tundsin, aga nime ei mäleta.
Abolõmov lõpetas, laval hakkasid mehikesed siblima ja rahvas sai taas oodata. Uurisin lava, et kas täna õhtul ka tuld näha saab. Nägin lava rõdul kahtlaseid totsikuid ning mõtlesin isekeskis, et "yes!!"
Kell oli 9 läbi 10 minutit, kui kõlasid esimesed kõminad, mis kuulutasid kontserdi algust. Lavatagusel säras luminofoor värvidega joonistatud "all-seeing redeye", mis kontrollis üle iga viimse kui saalisviibija. Ja siis nad alustasid. Mul käis jutt läbi. Ma ei tea, mis lugu see oli, aga see oli igal juhul vägev. Tuleb mainida, et Judas Priesti loominngust ma ei tea tglt kottigi. Ainult raadiohitte tean. Breaking the Law näiteks. Aga vanad rokkisid päris kõvasti. Kontserdi alguses pidas Rob Halford publikule jutlust, kust tuleb see õige hevimetal ja kuidas seda tehakse. Samal ajal tundus ta mulle publikust nagu väheke distantsi hoidvana ja ehk isegi upsakana. Kontserdi edenedes see distants ja upsakus kadus. Kontserdi lõpuosas tegi ta koos rahvaga seda wembly harjutust, mida Mikk kah ükskord Krahlis tegi. Rob laulis ette ja eesti publik laulis kuulekalt järgi, teenides korduvalt kiiduavaldusi eeslauljalt.
Martti ja Rico on mitmeid kordi rääkinud, et eesti publiku viga on see, et arvatakse, et pileti hinna eest soetab ta endale iskliku ruutmeetri saalipinda. Mina seda väga ei täheldanud. Kontserti alguses mingi kahemeetrine vigri ütles mulle, et "Calm down, please" Mina raputasin pead, et "no way!!!!" Ja näitasin pöidlaga saali tagaosa poole, et kui ei meeldi, mingu sinna.
Kontserdi lõpu poole, kui olin jõudnud juba päris lava ette, sigines sinna ka 2 sigapurjus Priesti fänni, kes oma tuikumise ja koordineerimatu liikumisega tekitas teistes pahameelt ja ka väheke sõimlemist. Aga need poisid rahunesid maha.
Olin hea kaaskuulaja kah. Nägin maas käeketti, mille ära tundsin-oli see mind veidi aega enne torkinud just. Leidsin ka selle omaniku kiirelt üles, kellelt sain tänuks naeratuse :)
Ahjaa, eespool mainitud kahtlastest totsikutest siiski tuld ei tulnud :( need olid mõeldud lipu hoidmiseks :( Damn
Rsk, kõva üritus oli.
Mis te arvate, kellel on Rob Halfordi autogrammiga medikas???