'been long time..

Siin kõik nii tublid ja toredad, kirjutavad varmalt blogisid, mina pole jupp aeg amidagi tarka öelnud. Tglt on mitu kord olnud mõte, et kirjutaks, aga siis mõtled, et "kurat, päris kõike ikka kah ei saa kirjutada".
A, no mis siis.
September vaikselt edeneb, kainelt. Seekord on isegi kergem, kui eelmisel aastal. Eks muidugi veitsa kurb on olla ainuke alkopõlgur Texis, a, no mis sa ikka ära teed. Lahe on muidugi see, et kui tavaliselt tehakse rumalusi täis peaga, siis ega ka kaine peaga oht elimineeritud on. Nõnda käibki Sille ringi teemantsõrmus sõrmes ja plaanib pidu. Tglt on lahe. Selline rahu on nagu hinges. Mul alati olnud tahtmine teha asju n.ö õiges järjekorras. Ehk läheb õnneks. Huvitav on see, et väga paljud küsivad, et kas meil peenikest peret tulemas. No ei ole veel. Küll tuleb. Pealegi, kui oleks, siis Texis ei tiksuks. Sõprade poolehoid meie teatele oli meeliülendav. Thnx u guys! Pidu tuleb koos süldi, viina ja süldibändiga.
Hakkasin jälle võrkpalli mängima. Saue VK. Eile tundsin trennis, et nagu komforti ei olnud. Selg oli kuidagi kange ja seetõttu ei saanud kogu jõudu mängu panna. Käsi jäi justkui valesse asendisse ja välja tuli sihuke naise löök. Paarkorda tuli ka veidi paremini, aga sellel järgnes siis valugrimass. Järgminekord tuleb parmeini soojendust teha. Kui ma veel noor olin, siiis panin võrkpalli tavakorvi pealt ära.
Omaette teema on juuksed. On küll cool, kui on pikad, aga trennis jäävad ette rsk :(