Tere, palun vabandust, et hilinesin.

"Traumapunktis kohtume!" hüüdis Tarvo mulle järgi, kui hüpekale sõites hoovõttu alustasin.
Kohtusimegi. Katsil 2 käeluud pooleks ja mingi kild väljas.

Vilgutasin Tarvole hüvastijätuks tulesid ja keerasin Tartu mnt-lt ringteele. Koduni oli veel ~25km. Mul on autol sihuke viga, et paagi põhjas vist sodi, et kui paak piisavalt tühjaks sõita, hakkab katkuma. Ja kohati kaob jõud ära. Mõtlesin, et sõidan maanteel piisavalt tühjaks paagi, et ka seda sodi vähemaks. Pole varem sellist asja olnud, et sirgel teel sõites sümptomeid esineks. Nüüd esines. 7km enne kodu keeldus auto käivitumast. Proovisin-proovisin (bena näidik andis lootust). Aga ei muffigi. Helistasin onupojale, lubas kanistriga tulla. Õnneks pidas üks abivalmis kaaskodanik kah kinni ja lubas mu Olerex'i vedada. Taavi pääses seekord. Tankisin, immo maha, süüdet. Vaikus. Aku tühi. FUCK!
Sille rooli, õpetused: 3-s käik sisse, immo maha, süüde sisse, sidur alla, lükkan, kui hoog on sees, lased siduri lahti ja annad gaasi.
Arvestades hilist õhtutundi, väsitavat päeva ja varast ärkamist, sai ta oma ülesandega suurepäraselt hakkama ja pääsesime koju.
13. reede jäi lihtsalt hiljaks veidi.