Ainult sünnitusmajas

ei ole imestada, kui jalutab vastu rase naine, roosas hommikumantlis. Sööb ühest käest kotletti ja teisest käest apelsini.

:)

Rihhard von Pikkvurr

Ma olen täna üksi kodus. Ennist, kui koju tulin ja teleka ette, diivanile maha potsatasin, ronis Riki mulle sülle, nurrus ja jäi magama.
Tulin magamsituppa raamatut lugema. Olin jõudnud umbes 2 minutit lugeda, kui Riki taas ronis mulle rinnale, nagu ütleks: "Pane see raamat käest, mul on pai vaja"
Vaatasin diivanil lösutades telekat. Sama lugu. Riki tuli mulle kõhule ning nurus pai.
Tavaliselt ta nii pai maias ei ole. Küll nurub, aga no mitte nii palju. Hakkasin mõtlema, et huvitav, kas ta nurub pai selle pärast, et temal on seda vaja, või hoopis minul? Kui teeb seda enda pärast, siis ta on 6kg puhast armsust. Kui ta teeb seda minu pärast, siis ei suuda ma oma tundeid sõnadesse panna. Oma vorsti on ta kuhjaga välja teeninud ja saab andeks kõik oma öised trallamised.

Ma pean omi silmi kontrollida laskma

Jokker

Panused tehtud otsas mäng
Milles kaotad või võidad kõik
Sulle jääb vaid see mullane säng
Sest olen jokker ma

Kinnised kaardid laual su ees
Avad silmad ja suled sulle meeldib ju see
Nagu westernis viski voolab adrenaliin
Ei peata sind miski sest elu algus on siis

Panused tehtud otsas mäng
Milles kaotad või võidad kõik
Sulle jääb vaid see mullane säng
Sest olen jokker ma

Avad aplalt sa kaarte ei midagi uut
Kui loodad sa seitset elu näitab poti kuut
Tundub tulevik helge kui vanust on veel
Tõstad panused taeva kuid pole seis enam see

Panused tehtud otsas mäng
Milles kaotad või võidad kõik
Sulle jääb vaid see mullane säng
Sest olen jokker ma

Kassa on lukus kõik läind mis on läind
Eluvalemi taandad järgi jääb ainult null

Viimane kaart viimane kaart elu pakist on läind
Viimane fraas ja sulgubki kaas mis las lausumata sul jäi
Viimane rida poolik on taas elu valelik laim
Kas oligi elu see kõik mis näis?

Helsingis, 07.11.2008, kell 21.20

Pean tunnistama, et ma siiski ei ole kõikvõimas. Mind hämmastab pidevalt, kuidas on nii lühikese ajaga võimalik jõuda sellisesse olukorda, kus ma praegu olen. Mõtlen seda, et vaevu aastase kogumusega olen jõudnud sinnani, et 30 minuti pärast astun oma lemmikbändi ning 10000-t karjuvat fänni eraldavale 3-meetri laiusele alale, käes fotoaparaat.
Arvasin, et saada sinna, tuleb teha aastaid tööd. Aga näe, siin ma olen. Veel tund aega tagasi uksusin, et kui õieti küsida, pole probleemi bändiga kohtuda, autogramme saada, meestega patsu lüüa. Aga siiski mitte. Oleks see olnud Eestis ja Gun korraldaks, siis ehk veel, aga mitte siin, kus ma olen lihtsalt järjekordne fotograaf. Mingi hetk suisa solvusin, et mida vittu, miks see pressikas ei taha üldse minust aru saada. Küsisin meet'n'greeti ootavaltel fännidele, et ehk saavad mulle autogrammi küsida. Aga siis tõmmati mnd sealt ära, et ma ei tohin nendega rääkida. Mida perset, ma ju ainult rääkisin nendega!!!
FUCK ME! Mida ma solvun, saalis on 10000 inimest, kes tahaksid olla samas kohas, kus mina. Aga mina bitchin, et ei saa veel rohkemat. Tglt ma peaksin olema ja kui järele mõelda, siis olengi õnnelik, et olen siin ning et astun poole tunni pärast selle 3 meetri laiusele alale. Mul on koju vii hea tunne ja pildid ja mälestus. Lähen koju ja saan panna seinale oma näituse, mis ei ole mitte minu iidolitest vaid minu mälestustest. Mitmete kaadrite tähendust ei mõista keegi teine nii, nagu mina seda mõistan. Ja mis siis.
Kui kõik oleks läinud täna nii, nagu algselt soovisin, arvaksin ka edaspidi, et saan kõike ning varem või hiljem kukuksin valusalt. Aga no ei saa. Aga mulle jäävad minu unistused, et ehk ühel päeval siiski....

Oh, for the sake of #%&/

Nädalavahetus oli tihe. Reedel õhtul pildistasin Rocktoberfesti. Laupäeva hommikul viisin proua koos kassiga maale, ise linna tagasi. Tegin pilti Webberi gaalal, seejärel HNDst, sellest, kuidas nad proovi tegid. Tagasi Martti juurde restorani pildistama. Parajasti jäädvusasin lõhefileed, kui üks astus minu juurde, palus, et "kuule, aita hädast välja" Neil oli seal kliendiüritus, mille kohta pidi minema lugu Kroonikasse, aga kutid unustasid fotograafi tellida :) Et ägru ma muretsegu, küll minu vaev tasustatakse. pfff, mis siis ikka, klõbistasin veidi aega, pakkisin asjad, tormasin koju, salvestasin pildida arvutisse ja jooksin edasi Rocktooberfesti teisele päevale. Seal jälle sai päästik valu. Ühesõnaga oli mul pühapäevaks tehtud umbes 22GB musta materjali.
Hakkasin neid fotopoes vaikselt otsast harutama, kui süsteem ütles, et ei saa toimingut teha, iiga vähe mälumahtu. No shit, mul oli C: kettal vaba ruumi 55 MB. Tuli meelde fotokooli õpetus: selleks, et fotoshopi abil hallata enda pildipanka, peab kõik salvestamised tegema selle keskonnas. Mõeldud tehtud, hakkasin pilte otsast välisele kettale tõstma ja osad tahtsin üldse ära kustutada.
Mingi hetk tühjendasin prügikasti....

.... järgmisel hetkel avastasin, et minu kõvakettal on 32GB vaba ruumi ja organizeris ei ole ühtegi pilti. KÕIK pildid, mis mul kõvakettal olid (selle aasta augustist, kuni eilseni)--> DELETED. K.a Suurhalli pildid, Webber, 90% Rocktoobrist. FUUUCKKK!!!
No rahu! Helistasin Ardile, et kuule, sihuke asi, et kas saab taastada. Tõmbasin endale arvutisse mingi Undelete programmi (salvestasin C-kettale), jagelen, eriti asja ei saa.. loen juhendit. Seal on kirjas, et kõige levinum viga mis tehakse on see, et salvestatakse see sama programm sinna kettale, kust on vaja asju päästa, ehk C. DOUHHH!!!
Enivei, sain lõpuks endale sellise programmi, mis veidi edukamalt töötas. Vaikselt hakkaisn katsetama ja saingi enda asjad tagasi. Lõppseis oli see, et arvuti taastas pilte umbes 4 tundi ja esialgne seis paistab, et osad failid küll said kahjustada, aga enamus sain tagasi... vist.
Edasine Action Plan: teisipäeval võtan Urmas Äärol nööbist kinni, et ta täpselt näitaks, kuidas toimib Photoshop Organizer (pidavat olema mugavam, kui CS3-ga tulev Bridge)
Moraal: ausalt, ma ei teagi, mis on selle loo moraal. Shit häppens. järgmine kord proovi paremini läbi mõelda. Huvitav, kas on mõni op-süs, mis suudab foldereid lehitsedes näidata RAW-preview-d?

Raba

George W ei ole kunagi värkpalli mänginud

.punkt!