esmaspäev, juuni 27, 2005

laadimine

Jaanipäev oli lahe :) Valma küla (või on ta linn või mis iganes asule) astub kella suhtes mingit oma sammu. Tõsiselt mõnus oli Sille, Tarvo ja Katriniga reedel Martti isa maja ees murul peesitada, juua väheke õlut, tõmmata piipu ning vahtida pilvi. Veel mõnusam tunne oli see, et aeg oli täiesti savi. Kell ei huvitanud kedagi. Need neli päeva Võrtsjärve ääres olid viimasepeal. Sai napsu võetud, sai maailma asjad paika pandud, sai kala püütud... chill oli.

kolmapäev, juuni 22, 2005

viimane jõupingutus

Hetkel on mul puhkuseni aega veel ~4,5 tundi. ning aeg tiksub :) kell 13.30 saan töömured kaheks ja pooleks nädalaks maha pühkida. Loodetavasti. Pärast tööle naasmist pean oma ülemusega maha istuma ja mõtlema, mis ja kuidas edasi. Praegune olukord mul siin veitsa...
"huvitav". Aga sellele mõtlen juba juulis. Loodetavasti olen suutnud oma asjad nii korraldada, et ei pea kahe nädala jooksul tööle mõtlema ja et mul ka telefon ei helise väga palju. Kindlasti helistab mulle FRK ning ütleb "Tjere, Mart! Moozna smootrim chertezii" ja siis mina seletan talle, et "Ne mogu. U menja propusk. Paiduu na rabootchi adinnnatsatom julja"... bla bla bla.
Ja kindlasti helistab mulle Ants kes sõimab konstruktoreid, et "... kurradi konstruktorid, tõprad. Tulekas saata nad kooli tagasi, joonestada nad ei oska, mõõte joonisele panna ei mõtlegi, tehnoloogiast pole midagi kuulnudki...."
Aga mind see eriti ei koti, sest mul on puhkkus :)

Eile läbisin küll triatloni. oli hansa jooks Männikul. Sinna sõitsin jalgrattaga. Kuna ei tahtnud Järvevanat mööda minna, uurisin kaarti ja läksin Ülemistest lõunakallast pidi. Paras rajaleidmine ja orienteerumine oli, aga kohale jõudsin. Metsast keerasin välja täpselt Valdeku ja Viljandi mnt ristis, kuigi olin planeerinud veitsa teisest kohast välja keerata. Vedas. Jooksin 4,5km, veel 300m kõndimist. ja siis jalgrattaga männikult koju Stroomi. Kõige tipuks käisin veel meres ujumas. Ujusin poideni ja tagasi. Alguses vesi tundus vähe külm, aga harjusin ära ning ei tundunudki enam NII külm, ainult väga-väga märg :)
Kokkuvõtvalt: If you say, I'm not in shape: FUCK YOU!!!

esmaspäev, juuni 20, 2005

Haavad paranevad

Praegusel hetkel on puhkuse alguseni jäänud täpselt 2 tööpäeva. Kolmapäev on ju poolik päev. Kolmapäeval lähen pärast tööd kalapoodi, ostan stuffi undade tegemiseks, ja muud kalapüügiks vajalikku ning sõidame Martti ja Mikuga Võrtsjärve äärde. Ausalt, mul on tööst sajaga kopp ees. Kogu aeg on kiire, keegi tahab midagi. Alati, kui mulle helistatakse, on midagi persses :(
Lisaks naised ajavad siin mul kopsu üle maksa. Artis Iesmins Riiast on mulle juba 4 korda helistanud täna ja teist sama palju e-maile kirjutanud, et "millal saab EM020020_1 mapi?"
Saab siis, kui valmis on. Ei ole vaja helistada mingi miljon korda. Tean isegi, et see projekt kiire on. Türdrukud võiksid vahest teha vähem omaloomingut ning tegutseda nii, nagu neile öeldud on. Mitte, et keegi tuli, et "ehk teed vahepeal ära, vaatasin, et väike asi, teen ära.." Jube. Kas ma juba mainisin, et kopp on ees? Loodetavasti sain oma tööd nii planeeritud, et puhkuse ajal ka puhata saan, mitte ei pea telefoni otsas jamasid lahendama. Peab pärast puhkuset Thea-Liisiga maha istuma ja arutama, mis moodi edasi minna, et osakond töötaks, ning mind ei ootaks ees eelmise ülemuse tee, kes 5 aastaga JOTis läbi põles. Õnneks mul pole seewaldisse kaugele minna. Kodust 10 mintsa jalutada läbi metsa ja kohal ma olengi.
Jõudsin järeldusele, et ma absoluutselt ei armasta Tallinnas autoga sõita. Ummik ummiku otsa. Närve sööb. Hommikul tööle jõuad, pole sust enam töölist, õhtul vegeteerid teleka ees ning turtsud tüdruku kallal. Milleks? Lahendus: hakkasin jalgrattaga tööl käima. Ajakadu ei ole. Jõuan kohale vaat et kiiremini. Kui varem oli nii, et mida pikem ummik on Järvevana ristmikul, seda kurvem ma olin, siis nüüd on nii, et mida pikem ummik (....helistas Veideman FRK-st, jälle jama...) seda rõõmsam ma olen :) Ja õllekas kah kaob:)
(... helistas Peeter TG-st: Thunder FLALI updeit projektist on puudu elektriskeemid...)
Laupäeval sain minutijagu osaliseks Slipknoti laivist, kui helistasin Marttile. Kurat, paremat aega poleks saanud valida: parajasti möirgas "Before I forget". See on ikka sajaga mõva lugu. Video on üks viimase aja parimaid, mida ma näinud olen. Martti küsis oma blogis, et kas maskid on maas, kuna poisid on väsinud. Ma arvan, et mitte. Pigem selleks, et meeles pidada, kes nad ikkagi on. Not maggots-flesh and bone. VB eksin, aga mulle vähemalt tundub nii.
Nädalavahetusel oli meil kursa kokkutulek. Pärast mitme vaadi ekspluateerimist oli vaja hakata mängima ukakat. Kaido luges, peitsin ennast põõsa taha. Mingi hetk pidasin parajaks joosta ennast priiks lööma. Libisenin, kukkusin põlvega vastu Kännu kasvuhoonesse viiva betoontee äärt. Põlv katki, pükstes auk. Sille ähmi täis, et äkki läks mustus sisse ja läheb mädanema. Poiste värk. Ikka juhtub :)

Haavad paranevad aga pükstest on kahju.

esmaspäev, juuni 13, 2005

Ma ei ole kunagi varem...

... ööbinud hotellis, kus on saabudes padja peal trühvel
... söönud restoranis, mille menüüs on eelroog, mis maksab 1400.- (EEK)
... söönud austreid
... söönud jaanalinnu liha
... suitsetanud kuuba sigarit
... käinud klubis Sunset
... näinud filmi "Stiilipidu" (episoodilises osas Martti Leetsarv. Jah, just Leetsarv, vähemalt nii oli lõputiitrites kirjas:)

Nüüd olen.

reede, juuni 10, 2005

:)

Jube hea tunne on, kui keegi helistab sulle mitte selle pärast, et ta sinust midagi tahaks, vaid jagab sinuga mingit heatuju emotsiooni. Mul läks kohe tuju heaks :)
Olgu Marttil ja Tanelil Rabarockil tore
RnR

neljapäev, juuni 09, 2005

PORNO!

Lugesin epl.ee-st artiklit: http://www.epl.ee/artikkel_293911.html?PHPSESSID=054f6b9f9ef5666c01de1c9337ee5055
Läbivaks lauseks oli see, et naisi kasutatakse ära või ei kohelda neid võrdselt. Artikli autor on Sigrid Laev. Artiklis võtavad sõna Tartu Ülikooli lektor Raili Põldsaar, kunstnik Piret Räni ja Helsingi Ülikooli teadlane Sari Näre. Väga feminiinne seltskond. Ainukesena ei ole ma kindel, kas sari Näre on mees või naine, aga kahtlustan siiski viimast. Ühesõnaga naiste kvartett halab, et naisi kasutatakse ära, ning neid eksponeeritakse reklaamidel liialt palju ja liialt paljalt. See, mis kunagi oli tabu, on muutunud tänapäeval standardiks, tapeediks, bla, bla, bla... Ma kujutan ette, et need prouad, kes selles artiklis sõna võtsid, on sellised paksud mutid, kes pole ammu saanud. What's wrong with porn? Porn is good! Olgem ausad, ka minus tekitavad väheke kahtlust reklaamid, kus eksponeeritakse naiste rindu, aga no mis teha. Vähemalt on eksponeeritavad rinnad tavaliselt ilusad.
Mida rohkem ma selle artikli peale mõtlen, seda vähem ma saan aru, mida siis ikkagi öelda tahetakse. Et porr on paha? Et ilusate naiste eksponeerimine kujundab poiste/meeste iluideaale? Ei üks ega teine. Seda teame kõik, et kõik, mis on hea, on amoraalne, seadusevastane ja paksukstegev. Järelikult, mda rohkem need neli paksu mutti jahuvad, et pornot tuleks piirata, seda rohkem seda tegelikult tarbitakse. Naiseideaale loovad poisid, aga 90% oma ema järgi. Sageli on nii, et 3-4 aastane poiss on oma emasse sügavalt kiindunud, et ütleb emale "Emme, ma võtan su naiseks". Oidipuse kompleks, mida on ka reklaamis kasutatud. Kasvades saame küll aru, et oma ema naiseks võtmine ei ole lubatud, aga alateadvuslikult otsime kedagi tema sarnast. Kas sellest tekkib mehele kogu eluks probleem, oleneb juba kasvatusest ja lastetoast. Ühesõnaga, halada teemadel, et porno on halb ja naiste ekponeerimine on veel hullem, on küll üleliigne. Propageerida tuleks hoopis peret. Kellel vähegi on vajadust olnud teisi inimesi oma tahtmise järgi tegutsema panna, teab, et keelamisest üldjuhul ei ole kasu.

P.S
•• Sage pornovaataja on sekssuhetes hoolimatu ja soostereotüüpse käitumisega.
See on küll nüüd lambist võetud. Kurat tahaks näha seda küsimustiku tulemusi ja küsimustikku ennast ning küsitletavaid. Tundub sarnane olema 2-3 aasta taguse autojuhtide küsitlusega, kus 96% juhtidest ALATI laseb inimese ülekäigurajal üle tee.

P.P.S
ma arvan, et kui ma oleks nende ridade kirjutamiseks võtnud rohkem aega, oleksin jõudnud välja kuhugi mujale.

teisipäev, juuni 07, 2005

Ebaõnn

Polnud mõned päevad siia kirjutanud ja nüüd täna koguni kaks posti.
Ega vanarahvas loll olnud, kui ütlesid, et ühe inimese õnn on teise õnnetus.
Eelmisel nädalal sille võitis ajakirja Stiil poolt kutse kahele filmi mr&ms Smith eelesilinastusele. Täna jagasin matsu lahti, et miskit on mäda: seanss toimub homme kell 19.00.
FUCK! FUCK! FUCK!
Samal ajal on Eesti- Portugali mäng.
Eks ma kuskilt poole filmi pealt kaeban popcorni tekitatud kiireloomulist ja äärmiselt tõsist kõhuhäda ja loodan, et kino kortsis mängu näidatakse.
Järgmine nädalavahetus tundub lubav tulevat. Sille firma poolt on reedel kavas õhtusöök+öö+hommikusöök Pärnus Ammende villas. How cool is that!

rullnokad riisikate vastu

Kuna martti auto on nüüd remondis, lubas ta suure suuga minuga joonele panna. Analüüsiks väheke, ja ennustaks siis võitjat...Marttil on 77kW@RWD, mul 85mailto:85kW@FWD Kaalude vahe on ca 100 kg Martti kasuks. RWD annab sammuti marttile eelise, kuna kiirendamisel tekkivad jõud suruvad tagarattad maha, mis suurendab hõõrdetegurit. Mul tõusevad esirattad maast kõrgemale, mis omakorda vähendab hõõrdetegurit vedavatel ratastel. Teoreetiliselt peaks martti stardis mulle ära tegema. Minu lootused on mootoris: kuigi silindrite arv on meie autodel sama, on minu auto mootoris 2 nukkvõlli martti ühe vastu ning ka klappe kaks korda rohkem. Eesti keeles tähendab see seda, et minu riisiveski on pöördelembesem, kui martti kunz. Ja last but not the least. Mina olen oma autot suht regulaarselt hooldanud, mida martti kohta just öelda ei saa (pool aastat seismist ei mõju vanale autole just hästi). Pealegi "nothing beats the cubic inches" Ma arvan, et Martti kaotaks.

esmaspäev, juuni 06, 2005

beebipidu ja kummisuits.

Laupäeval kella 12 paiku maabusime Ülemiste keskuses ning kühveldasime Aimariga kahe peale korvi 24 A le Coqqi, mille peale tüdrukud meid hetkega joodikuteks tembeldasid. Järgmine pilt oli see, kui naised viinaleti juures omale sobivat valisid. Et kes nüüd see joodiks siis ikkagi on.
Nädalavahetuse üritus oli Võsul Sille grupiõe suvilas. Laste esimene sünnipäev. Ürituse märksõnadeks minu silmis võib lugeda seda, et kõik naised näägutasid oma meeste kallal. Tekkis tunne, et küsiks, "Kaua võib??" Kinnitust sai jällegi arvamus, et "Olenevalt taustasüsteemist on kõik suhteline"
Pühapäeval käisin vaatamas Speedesti. Turbo vilin käigu lõpus on ikka hingekosutav :)
Polnudki varem oma silmaga näinud tsiklitel spetsiaalseid kiirendusrehve. Kandilised raisad.
Olgem ausad, ega Lasnamäel ikka õiget kiirendusvõistlust ei näe. Selline poolpidune promoüritus linnarahvale. Peaks sel aastal RockRace'le ikka minema.
Suure ringi küsimus: kas keegi teab, palju on maad Tallinnast Võsule? Minu auto võttis marsruudil Tallinn-Võsu-Tallinn kütust 11,xxx liitrit. :)

neljapäev, juuni 02, 2005

Beach Rally II

Kui palju on õnneks vaja? Tegin täna peldikus uue rekordi ülalnimetatud mängus. Uus rekord on 01.23.21. See aeg on vanast rekordist tervelt 0,23 sekundit kiirem.
Mind täitsa huvitab, millal tuleb ette see piir, kui enam kiiremini ringi läbida ei saa. Aega on harjutada arvatavasti kuni järgmise aasta märtsini.