Ma olen tähele pannud, et kui mina, kert või Martti pole tükk aega blogisse kirjutanud, ning keegi jälllemidagi otsutab kirjutada, ilmuvad üsna pea postid ka teiste blogidesse. Nüüd tegi siis otsa lahti Kert.
Arvestades seda, et minu elus on suht tõsine muutus suureks saamise suunas toimunud täitsa huvitav, et ma seda siin ei ole käsitlenud. Nimelt ostsin endale korteri. Aitab küüslaugu järgi haisevast korteriperemehest, kes kella ei tunne. Aitab vastikust Tallinnast, mina lähen minema siit linnast. Mõne aja pärast peaks kinnistusregistrisse tekkima Koondise 15-53, Saue järgi omanike reale nimed Mart Reinson ja Sille Kabel. Tore on see, et pangad järjest rohkem kergendavad laenu võtmist, mis toidavad kinnisvara jätkuvat hinnatõusu, millega kaasnevalt järjest rohkem olen rahul, et just nüüd sain korteri ära ostetud.
Tglt, kui ma sellele postile pealkirja panin, siis olin veitsa kuri. Tööasjad, noh. Sellised, mida ei peaks tglt südamesse võtma. Mul selline loll komme, et kui peaga vastu seina jooksen, siis eeldan, et sein kukub pikali. Praegu vaatab mitu inimest mulle otsa, et "tee midagi, et need 12 masinat valmis saaksid" Ja teengi. Peksan pead vastu seina, and the mf is a strong brickwall. Peaga vatu seina tagumine pidavat kulutama 50 kalorit/tunnis. Radiaator tuleb :D
Asi on hingevahele pugenud vist selle pärast, et seoses selle projektiga üks suur ülemus heitis mulle ette, et ma ainult oma nina ette vaatan, nägemata probleemi laiaulatuslikumat iseloomu.
Ei tea, kas ma siis proovin nüüd ennast tõestada vms, aga üritan igal juhul leida lahendust olemas olevasse probleemi, mille põhjustajaks on üks omast arust kõva insener, kes tõepoolest vaatab ainult oma nina ette ja elab kuskil oma fantaasias. Imelik, et kogu projekti meeskond näeb probleemi, konstateerib probleemi, aga lahendust ei leia keegi.
Uuest aastast sirendavad silme ees uued väljakutsed. Ja lohutab ka see, et veel seal aastal vähemalt 2 nädalat puhata saan.