Jump in

Kümmekond aastat tagasi käisin spordilaagris. Läksime üks õhtu koos kaaslastega ujuma. Õhk oli jahe, vesi auras, tekitades järve kohale uduloori. Päike oli juba loojunud. Seisime vaid ujumisriiete väel paadisillal ja lõdisesime. Kuna oli külm, ei julenud keegi ka esimesena vette hüpata. Tagantjärele mõeldes ei mäletagi, kes esimesena vette hüppas aga see pole vast ka oluline. Oluline oli see, et kui kord vette jõudsid, avastasid, et seal on mõnusam viibida kui kuival. Vesi oli ääretult soe. Tore aeg oli.
Seisan praegu paadisillal ning lõdisen. 'bout to jump.

Batman smells

"...Dzingel bells, Batman smells, Dexter's laid an egg..."
Kunagi oli selline reklaamilauluke Cartoonis. Mul on praegu täitsa jõulu tunne peal. Väljas on valge, liiklus venib, nagu joomingujärgne tatt, kiiret nagu ei ole.
Eile õhtul läksin maale, et autole talverattad alla keerata. Pime, külm, tuisk. Mõtlesin, et huvitav, kas ma tundun väga naljakas niimoodi tuisu sees rahmeldades. Aga vähemalt on süda nüüd rahulikum. Veitsa julgem sõita selle tati sees.